Kui me räägime, et peaksime suurendama ennetusele minevat rahastust, siis peame ülesse leidma need tegevused, mis lisavad kõige tõenäolisemalt tervena elatud aastaid, mitte lihtsalt ei pikenda haigena elatud elu.
Ning mõtlema, kas need tegevused on Tervisekassa rahastada või mitte.
Kõige tugevam kandidaat on tubakatarvitamise vähendamine ja suitsetamisest loobumine. Eesti tervisekaotusest on suur osa seotud käitumuslike riskidega ning tubakas on üks tähtsamaid surmade põhjustajaid. Teaduskirjandus näitab, et suitsetamise kõrvaldamine või vähenemine pikendab puudevaba elu ja võib suruda puude lühema perioodi sisse elu lõpus, ehk toetada morbidity compression’it. Süstemaatilised ülevaated leiavad järjekindlalt, et mittesuitsetajatel on rohkem tervena elatud aastaid kui suitsetajatel.
Väga tugev kandidaat on ka hüpertensiooni varajane leidmine ja järjekindel ravi, eriti koos diabeedi ja muu kardiovaskulaarse riski käsitlusega perearstiabis. Süsteemne ülevaade näitab, et hüpertensiooni kõrvaldamine või tõhus kontroll annaks juurde rohkem puudevaba elu ning võib viia puude kompressioonini; SPRINT-uuringu põhjal parandas intensiivsem vererõhuravi ka prognoositavat ellujäämist ja sündmusvaba elu kuni aastate võrra. See on oluline, sest südame-veresoonkonnahaigused on just need seisundid, mis võtavad Eestis palju nii eluaastaid kui töö- ja toimetulekuvõimet.
Kolmas väga tugev rühm on liikumise ja funktsionaalse võime säilitamine, eriti vanemaealistel ja kõrge riskiga inimestel. Siin on eelis see, et mõju ei ole ainult “surmade vältimine”, vaid otseselt liikuvuse, iseseisvuse ja puude vältimine. LIFE randomiseeritud uuringus vähendas struktureeritud mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus olulist liikumispuuet; WHO/Euroopa peab füüsilise aktiivsuse nõustamist esmatasandil üheks kiire mõjuga “quick buy” sekkumiseks. See on just see tüüp ennetust, mis lisab tervena elatud aastaid kõige nähtavamalt.
Järgmine rühm on alkoholikahjude vähendamine. Eesti riskiprofiilis on alkohol jätkuvalt üle ELi keskmise. WHO “best buys” ja “quick buys” loevad siia nii hinnapoliitika kui ka lühisekkumised riskitarvitajatele. Tervisekassa vaates on eriti mõistlik rahastada just esmatasandi alkoholi lühinõustamist ja raviteekonda, sest see on kindlustaja käeulatuses; maksupoliitika osa jääb valitsuse ja parlamendi tasandile.
Toitumise poolel on kõige mõistlikum panus sellesse, mis vähendab südame-veresoonkonna ja diabeediriski kogu elanikkonnas: soola, transrasvade ja lisatud suhkru vähendamine, koos nõustamise ja toidukeskkonna muutustega. WHO “best buys” hulgas on just reformuleerimine, märgistus ja turunduspiirangud. Aga siin tuleb ausalt öelda: see on küll väga mõjus, ent suur osa sellest ei peaks tulema Tervisekassa eelarvest, vaid riigiülesest poliitikast.
Kahjuks ka mitte kõik sõeluuringud ei ole võrdsed. Mõned varase avastamise programmid parandavad ellujäämist, kuid võivad osaliselt ka lihtsalt tuua diagnoosi varasemaks. Erandina on HPV vaktsineerimine ja emakakaelavähi sõeluuring, sest need ennetavad invasiivset haigust või peatavad selle eellasfaasis. Seevastu osa teisi sõeluuringuid on pigem “varajane ravi” kui puhas haigestumise ärahoidmine. WHO quick buys loetleb HPV vaktsineerimise ja emakakaelavähi sõeluuringu kiire mõjuga sekkumistena.
Kui nüüd vaadata, kas Tervisekassa peaks kõike seda tasuma, siis tekib mul kahtlusi.
5 kõige olulusemat abinõu on:
- suitsetamisest loobumise ravi ja aktiivne tabamine,
- hüpertensiooni ja kõrge kardiovaskulaarse riski süsteemne juhtimine perearstiabis,
- füüsilise aktiivsuse nõustamine ja vanemaealiste liikumisprogrammid,
- alkoholi riskitarvitamise lühisekkumised ja raviteekond,
- HPV vaktsineerimine ja emakakaelavähi ennetus.
Need annavad kõige paremini juurde eeskätt tervena elatud aastaid.
–
Päisefoto: Freepik. Pilt on illustratiivne.