Täna toimunud mehe tervise konverentsil „Miks mees sureb äkki?“ rääkis perearst ja riigikogu liige dr Eero Meilind, et abiellumisel on negatiivne mõju Eesti meeste kehamassiindeksile, mis on tingitud eelkõige vähenevast füüsilisest aktiivsusest ja toitumisharjumuste muutusest pärast abiellumist.

„Kõige kriitilisem iga meeste tervises on vahemikus 40 – 49 eluaastat, mil hakkavad ilmnema tõsisemad tervisemured,“ lausus Eero Merilind. „Selles vanusegrupis on 27% Eesti meestest liigitatud rasvunuks, mis on tõsine probleem, kuna rasvumist seostatakse meestel mitmete negatiivsete tervisenäitajatega nagu kõrge vererõhk, isheemilised südamehaigused, insult, diabeet, testosterooni taseme langus, erektsioonihäired, kehvad maksanäitajad ja vaimse tervise probleemid.“

Perearsti sõnul näitab statistika huvitaval kombel, et üks oluline tegur, millega meeste kaalutõusu võib seostada, on abiellumine „Mehed muutuvad abielludes laisaks. Just vähenev füüsiline aktiivsus on peamine põhjus, miks meeste kehakaal peale abiellumist kasvab. Samuti tarbivad nad suurema kaloraažiga toitu ja nende söögikorrad on regulaarsemad,“ selgitas Merilind. „Loomulikult ei ole abiellumine meeste tervisele siiski ainult negatiivse mõjuga – mitmete teiste tegurite, näiteks vaimse tervise poolest on abielus inimesed üldiselt tervemad ning eriti just vanemas eas (55-59 a.) hindavad abielus mehed oma tervist vallalistest paremaks.”

Eero Merilinnu kinnitusel on meeste tervise seisukohalt täna suurimaks väljakutseks võitlus istuva eluviisi epideemiaga. Pikalt istumist ja istumistest pauside mitte võtmist peetakse täna juba väga tõsiseks terviseriskiks. Sellest tulenevalt kandis ka dr Merilinnu ettekanne pealkirja „Mees tuleb panna seisma, mitte istuma!“

„Kuigi füüsilise aktiivsuse kasulikkus on hästi dokumenteeritud, ei võta inimesed seda kahjuks tõsiselt,“ selgitas Merilind. „Sealjuures vajaks füüsilise aktiivsuse teema ka meditsiinikogukonna poolt tõsisemat sekkumist. Liiga harva arutatakse arsti juures liikumise tähtsust, jättes kasutamata võimaluse edendada tervislikke eluviise. Füüsilise aktiivsuse suurendamist ja soovitusi liikumiseks tuleks käsitleda sama tõsiseltvõetava ravimeetodina, kui seda on näiteks retsepti väljakirjutamine.“

Oma ettekandes tõi Merilind välja ka Eesti laste ülekaalulisuse teema. Statistika kohaselt on neljandas klassis liigse kehakaaluga iga kolmas õpilane (35%) ning üks õpilane seitsmest on rasvunud (14%). Sealjuures on ülekaaluga rohkem probleeme just poistel. „See tähendab, et valed liikumise- ja toitumise harjumused saavad alguse juba lapsena. Väga palju mõjutab seda vanemate eeskuju ja kodune tervisrutiin,“ sõnas perearst.

Kokkuvõtteks ütles Merilind, et pooldab riiklike maksude nagu suhkrumaksu, alkoholiaktsiisi, tubakaaktsiisi jm kehtestamist, kuna see võimaldab saada rohkem raha nendest pahedest tingitud tervisekahjude ravimseks.

Samuti pani ta meestele südamele, et tervislikud eluviisid tuleks säilitada olenemata sellest, kas sul on kaaslane või mitte. Merilinnu sõnul näitab statistika ka seda, et hea väljanägemine ja sportlik keha tagavad parema sissetuleku, mis on meestele oluline. „Kui tahad, et Sul läheks hästi ja tunneksid ennast hästi, siis hakka liigutama juba täna. Ja tee seda ka 90-aastaselt!“ soovitas Eero Merilind.

Täna Olümpia hotellis toimunud mehe tervise konverentsi avas Eesti Aasta Arst 2023 dr Le Vallikivi. Meeste tervise teemadel võtsid sõna prof Margus Viigimaa, prof Margus Punab, dr Mihkel Mardna, dr Eero Merilind, dr Anneli Raave-Sepp, suhtekorraldaja Janek Mäggi, spordibioloog Kristjan Port, olümpiavõitjad Erki Nool ja Kristina Šmigun-Vähi ning Tervisekassa juht Rain Laane. Päeva modereeris Hannes Hermaküla. Konverentsi aitasid korraldada Eesti Tervise Fond, Synlab, Novartis ja Reisiekspert.

Eesti Tervise Fondi eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine. Fond on aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi nagu aasta arsti valimine, mehe tervise konverents, südamekuu ja liikumiskuu.


Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.