Kuna minu arvamuslugu on tasuline, kuid teema on nii oluline, siis avaldan siis Postimehes ilmunud kirjutise täies mahus.

Kust saada arstiabi, kui seda on vaja?

Eelmisel nädalal kirjutas ajakirjanik ja arstiteaduse üliõpilane Toivo Tänavsuu oma kogemuse põhjalt, kuidas inimesed on hädas ja otsivad oma terviseprobleemidele leevendust erakorralise meditsiini osakondadest. Samal ajal on erakorralise meditsiini osakondade ja kiirabide töötajad ülekoormatud, väsinud ning kurvad. Töötajad ei jätku ja läbipõlemine on kiire ja suure leegiga. Kui juba paari nädalase praktika ajal tekib frustratsioon, siis kuidas hoida tervishoiusüsteemis optimismi ja üleval soovi lahendada inimese tervisemuresid.

Viimasel aastal ja eriti koroona ajal olid nähtaval infolehed ning ka praegu räägitakse pidevalt, millal pöörduda perearsti ja millal erakorralise meditsiini osakonna (EMO) poole. See info on leitav internetist ja Tervisekassa kodulehelt. (2,3)

EMO on mõeldud erakorraliste terviseprobleemide lahendamiseks – need on olukorrad, kus viivitus võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi või isegi olla eluohtlik. EMO ei ole mõeldud krooniliste haiguste jälgimiseks, retseptide pikendamiseks või väikeste vigastuste kontrollimiseks.

Kas aitab arvuti või inimene?

Arvutite, tehisintellekti ja dr Google maailmas on üheks tõsiseks küsimuseks, kas arstiabi saab anda arvuti (tehisintellekt) või tekitab see just suuremat terviseärevust, ise diagnoosimist ning mittevajalike uuringute ja ravi määramist.

Tehnoloogiasõbrad pakuvad EMO osakondade ülekoormuse vähendamiseks digiplatvormi, kuhu inimene saab sisestada oma kaebused ja programm ütleb, mida ja millal teha.

Inimkeskse tervishoiusüsteemi pooldajad väidavad, et inimlik kontakt ja inimese poolt öeldu on parem ja väidavad, et tervishoiutöötaja sõnal on raviv toime.

Kuidas siis seda dilemmat lahendada, kui lapsel on kõrv haige, kas leppida arvutist loetava ravijuhendiga, saada nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220, pöörduda EMO osakonda, kutsuda kiirabi või minna järgmisel hommikul perearsti vastuvõtule? (vastuse leiate SIIT /Tervisekassa/ JA SIIT /Eesti Perearstide Seltsi infomaterjalid/)

Millist lahendust näevad erakorralises meditsiinis töötavad inimesed?

Riigikogu tervishoiukorralduse ja rahastamise toetusrühm kohtub regulaarselt tervishoiusüsteemi osapooltega ning erakorralise meditsiini ametiühing pakkus arutamiseks välja kolm lahendust.

  • Eesti arstiõppes on vaja suurendada arstiüliõpilaste praktilise kogemuse saamist kogemustega juhendajate käe all, mis ühelt poolt tooks esmatasandisse juurde inimesi, annaks neile kogemust ning julgust terviseprobleemide lahendamiseks.
  • Inimeste puudus esmatasandi tervishoiusüsteemis on põhjus, miks arstid ja õed läbi põlevad. Arstide ja õdede puudust ei saa paari kolme aastaga muuta, aga tervishoiu kõrgkoolid koolitavad erakorralise meditsiini tehnikuid ning tervishoiusüsteemi teisi abilisi. Praeguses seadusandluses on nende töö reguleerimata, aga seda tuleb teha ja tuua sellised abilised appi, et õed ja arstid saaksid tegeleda nõustamise ja raviga.
  • Lisaks on vaja tervishoiusüsteemi sees muuta ja suurendada nõustamise võimalust, eelkõige telemeditsiini teel. Tänased nutitelefonid võimaldavad päris hästi tuua arsti „silma“ koju ning ka meditsiiniasutuste poolt (ka sees ja vahel) tuleb telemeditsiinilisi lahendusi rohkem pakkuda.

Kokkuvõttes võib öelda, et oluline on mõista, et tervishoiusüsteem toimib kõige paremini, kui kõik selle osad – perearstid, eriarstid, haiglad, EMO – töötavad kooskõlas ja patsiendid kasutavad neid teenuseid mõistlikult ja vastutustundlikult. Me ju kõik tahame, et meid nõustab empaatiline ja osavõtlik õde või arst. Me tahame oma murele abi ja selgituse saada kiiresti ja teadmistepõhiselt.

Seega on oluline tagada, et tervishoiusüsteem toimiks tõhusalt ja patsiendid tunneksid end usaldatuna ja hooldatuna. Ja sellega me praegu Riigikogus tegelemegi.

Dr Eero Merilind