Mehe tervise konverents: Eesti vajab tervisepööret

Mehe tervise konverents on lõppenud ja esimesed kokkuvõtted ka tehtud. Olid huvitavad ettekanded ja esimesed neist on ka kirja saanud. (Lisatud fotogalerii)

Statistika on ühelt poolt kurb. Nagu tõi välja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer – ca 3000 eestimaalase surm aastas on tingitud kehvast tervisekäitumisest ja keskkonnast ning neid oleks võimalik vältida. Näiteks alkoholist tingitult suri eelmisel aastal Eestis 695 inimest ja ¾ neist olid mehed. Ka infarkti kogevad mehed palju sagedamini ja nooremalt kui naised.

Eesti mees elab keskmiselt 72-aastaseks, samas kui naised elavad 9 aastat kauem. Eesti mees elab tervena keskmiselt 55 aastat ja 20 aastat oma elust elab ta tervisest tulenevate piirangutega ning see ei ole viimase dekaadi jooksul muutunud. Tervena elatud aastate lõikes elab Eesti mees 9 aastat vähem tervena kui mehed EL-is keskmiselt.

Kuigi viimasel 20 aastal on mitmed näitajad meeste tervisekäitumises ka paremaks läinud – tarvitatakse vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad on vähenenud, HIVi ja tuberkuloosi haigestumine on vähenenud, on Veimeri sõnul paranemise ruumi. Olukorda saab muuta ning selleks vajab Eesti tervisepööret, mis on suunatud ennetusele.

„Elustiili valikutel on kandev roll selles, milline meie elu ja tervis on – kuidas toitume, kui palju tarbime alkoholi, kui palju liigume, millised suhted meil on jm. Tervise poliitikas tuleb võtta suund ennetusele – see on viis, kuidas saame püsivaid muutusi rahva tervisesse tuua ja vähendada tervisekahjusid,“ märkis Annika Veimer konverentsil. „Terved inimesed vajavad vähem raviraha, tulevad paremini toime ja vajavad ka vähem toimetulekutoetusi. Iga ennetusse suunatud 1 euro hoiab kokku 10 eurot tulevaste probleemide lahendamiselt.“

Terved inimesed vajavad vähem raviraha, tulevad paremini toime ja vajavad ka vähem toimetulekutoetusi.

Tervise haridusega tuleb Veimeri hinnangul järjepidevalt tegeleda – see on nagu iga muu kirjaoskus. „Tervis on pikaajaline investeering, aga kõik peavad sellele mõtlema, kuna 80% lahendustest asuvad just väljaspool tervishoiusüsteemi. Neid valikuid tehakse kodus, koolis, lasteaias, kohalike omavalitsuste tasanditel, riigi tasandil. Kutsun üles pingutama üheskoos, et tervisepööret ellu kutsuda.“

Annika Veimer tõi oma ettekandes veel välja, et ülekaaluliste laste arv on Eestis kasvuteel, iga neljas poiss on täna ülekaaluline. „Halva füüsilise vormiga elanike osakaal ongi suurenenud noorte täiskasvanute ja eriti just poiste seas. Ka vaimsete probleemide esinemissagedus on noorte seas kasvanud. Meil kogeb vaimse tervise probleeme iga neljas poiss ja see on seotud tihtipeale erinevate ainete tarvitamisega.“

Dr Pentti Põder: tubakatoodete müük lõpetada kõigile, kes on sündinud 2008. aastal ja hiljem

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst, osakonna juhataja dr Pentti Põder tõi oma ettekandes „Mis murrab mehe südame?“ välja, et Eesti mees on ise oma südamemurdja, kuna ei hoolitse oma tervise eest.

„Üldsuremus on Eestis langenud – kõige kõrgem oli see 1994. aastal. Allapoole on tulnud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste numbrid,“ sõnas dr Põder. „Haigestumine langeb, kõik on nagu hästi, aga tegelikult on need haigused ikka siin – need on jätkuvalt üks suurimaid terviseprobleeme. Kui võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, siis meist on südame-veresoonkonnahaiguste osas eespool ainult Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Leedu. Soomes ja Rootsis on olukord tunduvalt parem.“

„Mis on Eesti omapära?“ tõstatas dr Põder küsimuse. „Rootsi meeste haigestumine infarkti vanusegrupiti on selline nagu Eesti naistel: noored haigestuvad vähem, vanemad rohkem. Kõige suuremad riskifaktorid on suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk. Just neid haigusi põeb Eesti mees kõige rohkem ja see on ka põhjus, miks meil on nii kõrge südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine. Samuti on patsiendid kehvasti ravitud, sest ainult kolmandik neist saab ravi. On vaja, et patsient oleks koostöövõimeline ja tal oleks tahe koostööd teha. Puudulik on samuti riskifaktorite ohjamine – näiteks kõik see, mis on saavutatav elustiili muutusega.“

Samuti on patsiendid kehvasti ravitud, sest ainult kolmandik neist saab ravi.

Dr Põder märkis, et väga suur probleem on suitsetamine. „Meie suitsetamise keskmine protsent on kõrgem kui ELi keskmine, suuri edusamme on teinud meie naabrid Põhjamaad. Eestis on sigaretipakk odavam kui ELis keskmiselt. Suitsetajaid on aga kõige rohkem Bulgaarias – seal on ka kõige odavam suitsupaki hind. Meie meestest suitsetab neljandik, Rootsi meestest vaid 6%. ELi keskmine protsent on 22.“ Dr Põder leiab, et Eesti tervisekäitumine ei ole adekvaatne: „Teen ettepaneku keelata Eestis alates 1. jaanuarist 2024 kõikide tubakatoodete müük kõikidele inimestele, kes on sündinud 1. jaanuaril 2008 ja hiljem.“

Martin Herem: Eesti mehe tervis kummalisel kombel paraneb

Ka kaitseväe juhataja kindral Martin Herem tõdes, et meeste tervis paraneb siis, kui paranevad teadlikkus ja hoiakud. Heremi sõnul on ta kaitseväes tegelenud pikalt meeste tervisega ja sellest ka palju õppinud.

„Mul on arusaam Eesti mehe tervisest. Tahan juhtida tähelepanu, et Eesti Kaitseväest saab meeste tervise kohta väga palju teada ning selle info põhjal saab teha ka järeldusi. Meil käib igal aastal üle 3000 ajateenija. Me mõõdame ja kontrollime neid pidavalt. Me teame, millised on meeste hoiakud. Me läheneme massidele teaduslikult ning viimastel aastatel on meie meditsiiniline toetus parem. Lisandunud on füsioteraapiat. Sporditaristusse investeerisime viimaste aastatega 10 miljoni euro ulatuses,“ ütles Martin Herem.

Me läheneme massidele teaduslikult ning viimastel aastatel on meie meditsiiniline toetus parem.

Heremi sõnul tehakse ühiskonna tarbeks kaitseväe andmete põhjal liiga vähe järeldusi ning samuti kaitseväe enda jaoks. „Ümberkorraldusi tehakse ka vähe, kuid ma ei taha rääkida, kuidas keegi peaks õpetama ning ravima neid inimesi enne kui nad meile tulevad. Aastaid tagasi räägiti, kuidas Eesti noormees on vilets ja ei sobi teenistusse. Keegi pole tähele pannud, et aastast 2018 on see number hakanud paranema. Ajutiselt ja täielikult teenistuskõlbmatute inimeste osakaalud on vähenemas. Eesti mehe tervis kummalisel kombel paraneb,“ lausus Herem.

„Värsketel andmetel 9000 inimesest on 1600 psüühikahäiretega. Enamjaolt noormees ei taha minna teenistusse. Kuidas seda ravida? Andmete põhjal iga kaheksas ei saa hakkama drastilises keskkonnamuutuses. Ma ei ütle, et kõik on simulandid. Ma ei taha olukorda naeruvääristada, kuid ma tahan jõuda mureni. Enureesi ehk uriinipidamatusega teenima ei võeta, kuid minu alluvuses lõpetas selle diagnoosiga noormees seersandida, sest ta ise väga soovis teenida. Seega, kust läheb haiguse piir?“ märkis Martin Herem.

„Näiteks Kuperjanovi pataljonis otsustati õhtusöögi aeg vabaks lasta. Kõik võivad minna omale sobival hetkel sööma teatud ajavahemikus. Nädala ajaga toimus see, et kaos sättis ennast ise paika – kõik on parem ja kõik on rahul. Kui meil on töönädal 40 tundi, siis miks ajateenija peaks õppima kella kümneni õhtul? Me lõpetasime ebamõistlikud asjad ära ning ajateenijate tervis tõusis. Tiheliolekus ning privaatsuse puuduses tekivad inimestel kohe ka füüsilised valud,“ rääkis Herem.

Tiheliolekus ning privaatsuse puuduses tekivad inimestel kohe ka füüsilised valud.

Lisaks eelmainitud kolmele spetsialistile võtsid konverentsil sõna ka Voldemar Kuslap, kardioloog prof Margus Viigimaa, tervishoiuekspert Maris Jesse, hematoloog ja onkoloog dr Edward Laane, androloog dr Kristjan Pomm ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla. Konverentsi aitasid korraldada Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Eesti Tervise Fond.

Eesti Tervise Fondi eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine. Fond on aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi nagu aasta arsti valimine, mehe tervise konverents, südamekuu ja liikumiskuu.