Tervisesüsteemide rahastamine vajab erakondadeülest kokkulepet, rahastamise suurendamist ning ravikindlustuse laiendamist kogu elanikkonnale.

Eestit iseloomustab vananev elanikkond ning multimorbiidsus (ühel inimesel on mitu haigust), nõrk ja alamehitatud perearstiabi süsteem ning korrastamata haiglavõrk (vt Haiglavõrgu arengukava 2040).

Euroopa Komisjoni aruanne Riigi terviseprofiil 2021 toob välja Eesti puudused:

  1. Suhteline vaesuse määr Eestis 21,7 % (2019)  (EL 16,5)
  2. Eesti kulutab tervishoiule vähem kui enamik teisi ELi riike ning ehkki valitsus tegi COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks süsteemi täiendavaid eraldisi, on tervisesüsteem pidevalt alarahastatud.
  3. Meeste kehv tervis: keskmiselt elavad naised 8,5 aastat kauem kui mehed; oodatava eluea sugudevaheline erinevus on märksa suurem kui EL-u keskmine 5,6 aastat.
  4. Üha suuremat muret valmistavad ülekaalulisus ja rasvumine. Rasvunud on rohkem kui iga viies Eesti täiskasvanu ja rasvumine on üha sagedasem ka noorukite seas.
  5. Suitsetajate osakaal on vähenenud, kuid peaaegu 20% täiskasvanutest on ikkagi igapäevasuitsetajad.
  6. Samamoodi on  üldiselt vähenenud alkoholi tarbimine, kuid see on täiskasvanud meeste ja noorukite seas endiselt suur.
  7. Oodatav eluiga Eestis kasvas, kuid on 2 aastat lühem (78,6 a) kui EL keskmine (80,6 a).
  8. Tervena elatud aastate arvu suurenemine on peatunud.
  9. Suur piirkondlik ebavõrdsus tervises. Nt Lääne ja Pärnu maakonnas elavad inimesed tervena 14 a kauem, kui Põlva ja Võru elanikud.
  10. Peamine surmapõhjus on südame isheemiatõbi (2352; 15,4%), insult (1098 ;7,2%), siis vähk (kõige sagedamini kopsuvähk 645; 4,2% ja kolorektaalvähk 495;3,2%).
  11. Sissetuleku suurusest tingitud suur ebavõrdsus tervise enesehinnangutes. Mida väiksem sissetulek, seda kehvem on tervis.
  12.  44% täiskasvanutest on vähemalt 1 krooniline haigus (EL 36%).
  13. Suur vähisuremus Eestis: 293,5 surmajuhtu 100 000 elaniku kohta (EL 263,6).
  14. Riskikäitumine: tasakaalustatud toitumine, tubaka suitsetamine, alkoholitarbimine ja vähene kehaline aktiivsus – 39% surmadest on seotud sellega (EL sama).
  15. Eesti tervishoiukulutused on  liiga väikesed – 6,7% SKP-st ( EL 9,9%) (2019).
  16. Lahendamata on ravikindlustamate inimeste (5% elanikkonnast) võimalused saada arstiabi ja soodusravimeid.
  17. Eestis on arstide puudus (3,5 arsti 1000 elaniku kohta; EL 3,9) ja õdede arv alla keskmise (6,2 õde 1000 elaniku kohta; EL 8,4).
  18. Gripi vaktsineerimise tase +65 a (2019) oli Eestis EL-u madalaim (Eestis 15%; EL 42%).
  19. Eestis on rinna- (5%), kolorektaal- ja emakakaelavähi (20%) sõeluuringu programmides osalemine alla EL keskmise.
  20. Katmata ravivajadus Eestis 15,5% (EL 1,7%) – Eestis on kõige halvem olukord!
  21. Geneerilisi ravimeid kasutatakse vähe 16% (EL 49,5%). Ravimitel on tarneraskusi.

Tervishoiutöötajate ja poliitikakujundate kurnatus aeglustavad vajalike muudatuste tegemist.

Eriti keeruline on olukord esmatasandi tervishoius, kus üle poole perearstidest on 60-aastased ja vanemad.