Olen perearstina tegutsedes näinud ja kogenud, et Eesti tervishoid on kulgenud ilma otsusteta juba aastaid.
Sotsiaalministri laual on küll haiglavõrgu arengukava HVA2040, mis on välja toonud erinevad stsenaariumid, sealhulgas haiglate arvu vähendamise, kogukonnahaiglate loomise vajaduse ning esmatasandi arstiabi tugevdamise plaanid. Muutusi pole aga toimunud. Tervishoius otsuste ning strateegilise arendaja ja vastutaja puudusele viitas ka Riigikontrolör, nii hiljaaegu kui ka juba varem.
Eesti tervishoid on kulgenud ilma otsusteta juba aastaid
Just seepärast ma parlamenti tänavustel Riigikogu valimistel ka kandideerin, Reformierakonna nimekirjas Nõmmel ja Mustamäel. Ning see on ka põhjus, miks pidasin vajalikuks alustada oma blogiga. Et rääkida meie tervishoiusüsteemi probleemidest ja vajakajäämistest. Ning ka sellest, mida ma tegevarstina, perearstina pean vajalikuks ja võimalikuks teha, et olukord arstiabiga muutuks paremuse poole. Juba praegu on koostamisel esmatasandi tervishoiu arengukava ning mina osalen selles rahastamise töögrupi liikmena.
Leian, et Haigekassa ja ravikindlustuse osas on vaja kokkulepet, kas me liigume edasi solidaarse ravikindlustusega, kus kõik Eesti inimesed saavad arstiabi ja ravimeid või suundume hoopis klassikalise kindlustuse poole, kus haigekassa eelarvesse tuleb tasuda iga grupi eest.
Praegune – poolik ning segane süsteem – jätab osa inimesi ravi ja ravimiteta. Ning ravijärjekordades on ootel 11 000 inimest! Selles osas pean ka kurbusega tõdema, et Eesti on katmata ravivajaduse osas Euroopa Liidus kõige halvemal kohal.
Praegune – poolik ning segane süsteem – jätab osa inimesi ravi ja ravimiteta
Kui ma osutun valituks, siis kavatsen teha tööd selle nimel, et Eesti tervishoid oleks ka reaalsuses kõikidele kättesaadav, mitte ainult paberi peal.
Lisaks tervisevaldkonna otsustele soovin pikendada Eesti inimeste tervena elatud aastaid, alustades siis sellest, et igal lapsel peab olema võimalus tegeleda huvihariduse ja spordiga. Tervetest lastest kasvavad terved inimesed.
Pean vajalikuks ka, et igal inimesel oleks individuaalne tervise jälgimise ning haiguse ennetamise ja ravi plaan. Miks see on vajalik kirjutan ma oma järgmistes postitustes.
Mis veel? Tahan panna Reformierakonna terviseprogrammi veel mõned põhimõttelised punktid:
- Igal tervishoiuteenuse tegevusluba omaval arstil peab olema õigus haigekassa lepingule.
- Raviraha peab liikuma koos patsiendiga.
- Inimesel peab olema võimalus tasuda enda ja oma pereliikmete ravi eest isiklikule tervisekontole kogutud raha eest.
Loodan südamest, et märtsis 2023 jätkab Eesti avatud ning edumeelse riigina, kus austatakse inimõigusi ja vabadusi. Et me saame jätkuvalt liikuda üle maailma erinevates riikides ning arstiabi ja haridus on kõikidele kättesaadav ja kvaliteetne.
Dr Eero Merilind MD PhD
PS! Kui teil on minu blogi osas või Eesti tervishoiu teemadel küsimusi, asjalikke ettepanekuid, siis kirjutage mulle julgelt. Vastan kindlasti, võibolla viivitusega, sest esiteks on mind vaid üks ning teiseks on minu patsiendid Nõmme Tervisekeskuses esmatähtsad. Aitäh!