Artikkel ilmus ERR arvamusportaalis 01.02.2025
Riik võiks heategevust rohkem soodustada, näiteks suurendades heategevuseks annetatava raha maksuvabastust või vabastada tiheda sõela läbinud heategevusorganisatsioonid käibemaksust, kirjutab Eero Merilind.
Detsembris toimus riigikogus konverents, kus arutleti selle üle, kuidas on Eestis lood heategevusega. Kõige eredamalt jäi hinge 14-aastane Annabel, kes on praegu meie seas tänu Vähiravifondi Kingitud Elu headele annetajatele. Annabel sai fondist kallist ravi, mida tervisekassa ei rahastanud. Tüdruk sai terveks väga raskest haigusest, neuroblastoomist.
Selle imelise tulemuse kõrval kerkib esile murettekitav küsimus: kas riik teeb piisavalt, et soodustada heategevust ja eraalgatuste mõju?
Vähiravifondile tuli eelmise aasta lõpus toimunud heategevussaatega “Jõulutunnel” taas appi ETV ning vähihaigete patsientide raviks koguti üle 630 000 euro. 2024. aastal maksis Kingitud Elu fond ostetud ravimitelt üle 400 000 euro käibemaksu, see on summa, mis moodustab ligi kolmandiku “Jõulutunnelis” kogutud annetustest. Ravimite käibemaks on Eestis üheksa protsenti.
Sama murega puutuvad kokku ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, kes samuti maksavad annetajate raha eest ostetud ravimitelt, mis on väikestele patsientidele eluliselt vajalikud, käibemaksu.
Eesti on väike riik ja iga meie kaasmaalase elu on hindamatu olenemata tema tervislikust seisundist. Paraku ei kajastu see põhimõte meie tervishoiusüsteemis. Raske on ette kujutada, mida tunneb inimene, kellele antakse mõista, et tema ravi ei rahastata, kuna see ei ole “kulutõhus”.
…
Artiklit saab edasi lugeda lehel err.ee