Kättesaadav ja kvaliteetne arstiabi igale eesti inimesele, noorte soov õppida, saada ja jääda arstiks, õeks ja meditsiinitöötajaks Eestis ning arstiabi rahastamise suurendamine nii, et lisaks ravimisele jätkuks raha ka haiguste ennetamisele, taastus- ja järelravile ning austusväärsele elulõpu kulgemisele.
Aasta valguses võib välja tuua nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi.
Õnnestumistena võib esile tõsta digitaliseerimise edenemise tervishoiusüsteemis, sealhulgas e-tervise lahenduste arendamist, mis on parandanud patsientide ja arstide suhtlust. Lisaks telefonile saab oma perearstikeskusega suhelda ka perearsti digiplatvormi kaudu. Loodan, et saame seda veelgi paremaks, nii, et ravimiretseptide tellimine, vastuvõtule aja saamine muutub mugavaks ja kiireks ning et igale inimesele saame koostada isikliku tervise hoidmise ja raviplaani.
Suurimaks ebaõnnestumiseks on tervishoiusüsteemi alarahastatus, mis väljendub nii arstide ülekoormuses kui ka pikaajalistes ravijärjekordades, samuti kollektiivlepingu sõlmimata jätmine, mis on loonud ebakindluse erialaliitudes ja personali seas. Tervisekassa eelarve läheb miinusesse ning kasutusele võetakse reservid.
Pikki kuid ootame Terviseministri käest haiglavõrgu, esmatasandi, kiirabi ja erakorralise arstiabi süsteemset käsitlust, tervishoiu rahastamise jätkusuutliku arengu ettepanekuid ning täiendavaid võimalusi tervishoiuteenuste kaasrahastamiseks.
Patsiendikindlustuse sisseviimine, mida selgehäälselt nõudis Eesti Arstide Liit, on praegu monopoolne ning liiga kallis, seda eelkõige appi tulla lubanud kindlustusseltside althüppamisele tekkinud konkurentsi puudumisele ning puudulikule rahastamismudelile, mille eest Sotsiaalministeerium sai ka arstide poolt „Aasta ämbri“ tiitli.
Mida ootame uuelt aastalt?
Uuel aastal on ootus, et tervishoiusüsteemis viiakse ellu struktuurseid muutusi, mis aitavad leevendada rahastuskriisi. Esmatasandi tervishoidu (sealhulgas perearstiabi) on vaja jõuliselt tugevdada, et suuta rahuldada elanikkonna kasvanud vajadusi ning vähendada survet eriarstiabile ja haiglatele.
Innovatsiooni ja erinevate lahenduste arendamist, mille abil saab inimene ise ja abistatult koos tervishoiu töötajaga oma tervist jälgida ja parendada. Haiglas saab kaasaegsete tehnoloogiate ja töömeetodite kasutuselevõtuga parandada töötamist ning tervishoiuteenuste kvaliteeti.
Lisaks on oluline, et meil tulevikus on olemas tublid ning motiveeritud arstid ja õed, selleks tugevdada tervishoiutöötajate motivatsiooni ja parandada töötingimusi.
Samuti võiks fookus olla ennetustegevusel ja terviseteadlikkuse tõstmisel, mis aitaks vähendada süsteemi koormust pikas perspektiivis ning samal ajal ei tohi unustada ka ravi ja elu lõpuga kaasnevaid probleeme.
Ootused on ka sellele, et tervishoius jõutakse kokkulepeteni, mis loovad stabiilsust ja kindlust kõikidele osapooltele.
Tervis, haridus, eluga toimetulek, vabadus ja iseseisvus on kõik olulised ja teineteisega väga tihedalt seotud teemad. Kui ei ole ühte neist, siis on ka teised piiratud. Osad neist on geneetilise, teised töökuse, kolmandad elukorralduse ja riigi põhised. Kõik eraldiseisvatena on olulised, aga koostoimides peab olema sünkroonsus, täpselt nii nagu inimesel on terviklikuks eluks vaja nii südant, aju, lihaseid kui ka vereringet (jms).
Soovin kõikidele eesti elanikele head tervist ning rahulikku meelt, ühtsust ja hoolivust ja et keegi ei jääks abita.
Eero Merilind
14.12.2024
–
Artikkel on ilmunud ka portaalis arvamus.postimees.ee 15.12.2024
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.