Rasvumus on meie aja üks suurimaid rahvatervise väljakutseid. Selle vastu on otsitud ravi juba pea veerandsada –  tabletti, mis sulataks kilod ja taastaks tervise. Paraku on iga kord, kui lootus on tekkinud, reaalsus toonud kainestava tagasilöögi.

Üks eredamaid näiteid on rimonabant (Acomplia, Zimulti) – ravim, mis 2000. aastate keskel tundus olevat läbimurre. See blokeeris ajus kannabinoidiretseptori, mis seostub söögiisu ja mõnutundega. Teoorias tundus see geniaalne: kui vähendada “isu signaali”, väheneb söömine ja kaal. Praktikas aga ilmnes, et sama süsteem, mis juhib isu, reguleerib ka meeleolu. Tulemus – patsiendid küll sõid vähem, aga tundsid end halvemini. Depressioon ja enesetapumõtted sundisid ravimi kiiresti turult kaduma.

See pole ainus kord, kui rasvumusvastased ravimid on lõppenud kurvalt.

 

Fenfluramiin (kaubanimed Pondimin, hiljem kombinatsioonis Redux ja Fen-Phen) oli ravim, mida kasutati 1990. aastatel rasvumise raviks. Selle toimemehhanism põhines serotoniini taseme tõstmisel ajus, mis vähendas söögiisu ja tekitatud täiskõhutunnet.

Fenfluramiin stimuleeris serotoniini vabanemist närvirakkudes ja pidurdas selle tagasihaaret. Serotoniin on neurotransmitter, mis mõjutab meeleolu, und ja isu – selle kõrgem tase vähendab näljatunnet. Selle tõttu inimesed sõid vähem ja kaotasid kaalu.

Paraku selgus hiljem, et serotoniini toime ei piirdu ainult ajuga – fenfluramiin kahjustas südameklappe ja kopsuveresooni, põhjustades tõsiseid kardiovaskulaarseid tüsistusi.

1997. aastal korjati ravim turult, kui selgus, et see võib põhjustada valvulopaatiat (südameklapi kahjustust) ja pulmonaalset hüpertensiooni.

 

Sibutramiin (kaubanimed ReductilMeridiaSibutrex) oli 2000. aastate alguses üks populaarsemaid rasvumisvastaseid ravimeid, kuni see samuti turult eemaldati.

Toimemehhanism:

Sibutramiin pidurdas serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini tagasihaaret ajus – sarnaselt antidepressantidele. See suurendas nende virgatsainete hulka närvirakkude vahel, mis vähendas söögiisu ja tõstis täiskõhutunnet. Lisaks kiirendas see veidi ainevahetust, mis aitas põletada rohkem kaloreid.

Aine mõjus tugevalt sümpaatilisele närvisüsteemile – see tõstis vererõhku ja pulsisagedust. Uuringud (eriti SCOUT-uuring) näitasid, et südame- ja veresoonkonnahaigustega patsientidel suurenes infarkti ja insuldi risk.

Seetõttu eemaldati sibutramiin 2010. aastal nii Euroopas kui USA-s turult.

Kuigi ravim aitas mõnel inimesel tõhusalt kaalu langetada, sai taas kinnitust vana tõde: rasvumise ravi, mis mõjutab ajukeemiat, puudutab paratamatult ka südant.

 

Nüüdseks oleme targemad selles, et rasvumine ei ole ainult ainevahetuse häire, vaid kogu inimese bioloogia, psühholoogia ja keskkonna keeruline koosmõju. Tablett võib muuta ühte kofta, aga mitte kogu süsteemi.


Päisefoto: Freepik. Pilt on illustratiivne.