Kui Eesti otsustas luua patsiendikindlustuse, oli idee ilus ja õige. Patsiendile anti lubadus: kui ravis juhtub viga, ei pea ta kulutama aastaid kohtuvaidlustele, vaid saab kiiresti ja väärikalt kahju hüvitamise. See pidi olema samm inimlikuma tervishoiu suunas.
„Pealtnägija“ viimane lugu näitab aga valusalt, kuidas tegelikkus sellest ideaalist kaugele jääb. Kuna kõik Eesti arstid on õppinud samas Ülikoolis pole kindlustusfirmal Eestis sõltumatuid ekspertarste, neid, kes pole seotud sama haigla või kolleegidega, kelle tegevust nad hindama peavad. Isegi kui arst on aus ja põhjalik, rikub juba näiline huvide konflikt usaldust.
Probleem pole ainult ekspertides. Eestis pakub patsiendikindlustust vaid üks kindlustusselts. Monopoolne seisund kindlustusturul tähendab, et puudub surve muuta protsessi läbipaistvaks ja patsiendisõbralikuks. Kui otsused tuginevad nappidele eksperthinnangutele, jääb kannataja taas üksi.
Usaldus meditsiinis on habras valuuta. Kui patsient tunneb, et süsteem on tema vastu, mitte tema kõrval, kaotab kogu reform oma mõtte.
Lahendus on olemas.
Esiteks tuleb luua sõltumatute ekspertide register ja tagada, et keegi ei hinda oma haigla ega oma kolleegide tegemisi. Ja see on väga keeruline. Ilmselt tuleb erapoolikuks arvamuseks kasutada teiste riikide arste.
Teiseks peab riik rohkem pingutama ja looma tingimused, et turule tuleks rohkem kindlustusandjaid. Riigikogust olen ma seda teemat vedanud, nüüd on vaja, et Rahandusministeerium ka kindlustusseltside konkurentsi tekitamise oma prioriteediks võtaks.
Kolmandaks vajame järelevalvet, mis kontrollib ekspertarvamuste kvaliteeti ja läbipaistvust. Ja lõpuks tuleb patsiendile tagada lihtne, arusaadav ja kiire tee oma õiguste kaitseks.
Vea ning eriti ohtliku või surmava vea tekitamine on raske kõikidele osapooltele. Patsiendikindlustuse juhtumite käsitlemine peab olema delikaatne, et säiliks ka arsti ja meditsiiniasutuse väärikus ja maine, isegi kui midagi juhtub, siis sellest räägitakse ausalt ja empaatiliselt. Südamevalu ega inimest sageli tagasi ei too, aga süsteem peab olema inimeste jaoks ja tagama ka arstile väärikuse ja järgmiste patsientide usalduse, sest usaldus on nagu habras klaas, kui see juba puruneb, siis seda taasatada on praktiliselt võimatu.
–
Päisefoto: Freepik. Pilt on illustratiivne.