Hiljutises Eesti Päevalehe arvamusartiklis kõlas karm hoiatus: Tervisekassa puudujääk on paisunud üle 200 miljoni euro aastas ja raha saab praeguse kursi jätkudes 2027. aastal otsa. Lahendus? Peaaegu ainult maksutõus ja varamaksud. Ja kui ei maksa rohkem, tuleb hakata kodus iseenda operatsiooniks harjutama.
Olen nõus – probleem on suur. Kuid selline „ainult maksude“ narratiiv on liiga lihtne ja poolik. Kui tahame Eesti tervishoiule päriselt pikka eluiga, tuleb kõigepealt küsida: kas iga praegu kulutatud euro toob inimestele tervist juurde või kulub süsteemi inertsusele? Ja kas me teeme kõik selleks, et haiguste tekkimist üldse ära hoida?
Raha paremini tööle, prügi välja
Kui tervishoidu anda lisaraha, siis seda tuleb ka targemini kulutada. Meil on endiselt kalleid haiglapäevi, mida saaks asendada koduse raviga, EMO-sid, mis on üle koormatud, sest perearst pole kättesaadav, ja dubleerivaid uuringuid, sest andmed ei liigu.
Eesti e-tervis peaks tähendama palju enamat kui arvepidamist – see peab lihtsustama arsti tööd ja patsiendi elu. Arstid vajavad vähem bürokraatiat, patsiendid vähem vahetalitust.
Inimesed tervemaks – see on parim kokkuhoid
Iga ravimata jäänud või hilja ravitud krooniline haigus maksab kümneid tuhandeid. Paremad liikumisvõimalused, terviseõpe koolides ja tööandjate toetus ennetusele pole tore lisand, vaid kindel viis hoida Tervisekassat miinusest eemal.
Eraraha ei pea olema vaenlane
Tõsiasi on, et inimesed maksavad juba täna – järjekorrad panevad paljud eriarsti juurde ise raha viima. Targem oleks luua läbipaistev ja õiglase reeglistikuga ühisrahastuse lahendus: tööandja tervisekindlustus või riigi ja inimese ühine lisakindlustus, mis vähendab avaliku süsteemi koormust.
Haiglareform ja regionaalne mõistlikkus
Me ei vaja igas haiglas kallist kirurgiat, kui see liigub niikuinii keskhaiglasse. Väiksemad haiglad võiksid olla taastusravi ja õendusabi keskused. Targalt korraldatud haiglavõrk ja digilahendused ei tähenda sulgemist, vaid raha paremat kasutamist.
Jah, ka maksud – aga ausalt ja läbipaistvalt
On tõsi: kui tahame Lääne-Euroopa tasemel tervishoidu, maksame ühel hetkel rohkem. Aga enne kui räägime uutest varamaksudest, peame näitama, et olemasolev raha töötab inimestele, mitte ainult süsteemile.
Tervisekassa miinus ei ole kivisse raiutud. Kui julgeme võtta ette targad kärped, päriselt panustada ennetusse ja anda inimestele kindlustunne, et nende raha läheb õigesse kohta, ei ole vaja hirmutada eestlasi „iseenda opereerimisega“. On vaja tahtmist ja tarkust, mitte ainult uusi makse.
–
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.