Kaalulangus on sageli seotud parema füüsilise tervise ja kõrgenenud enesehinnanguga, kuid mõnel juhul ei too kaalukaotus oodatud õnnetunnet ega rahulolu. “Ghost fat” ehk nähtamatu rasva fenomen puudutab inimesi, kes on saavutanud soovitud kaalulanguse, kuid jätkavad enda nägemist samas kehakuvandis, mis neil oli enne. See probleem tekib sageli siis, kui kaalulangus on kiirem, näiteks bariaatrilise kirurgia tagajärjel, mis võib tekitada kehalise ja psühholoogilise seisundi vahel dissonantsi (Raffoul et al., 2024).
Sotsiaalne stigma ja varasemad traumad
Kehakaaluga seotud negatiivsed kogemused ja sotsiaalne stigma võivad jätta sügava jälje, mida ei suuda ka kaalulangus kohe kustutada. Kogetud häbimärgistamine võib kujundada inimese kehakuvandit ka pärast kaalulangust, eriti kui see on olnud pikaaegne ja tugevalt seotud sotsiaalsete normidega. Paljud endised ülekaalulised tunnevad end “kaitstuna” suurema kehakaaluga ja võivad kaalu langetamisega koos seista silmitsi varjatud traumade ja emotsionaalsete probleemidega, näiteks keha dissotsiatsiooniga või isegi varjatud trauma esilekerkimisega (Tovar et al., 2024).
Geneetilised ja psühholoogilised mõjurid
Geneetilised eelsoodumused ning varasemad psühholoogilised probleemid, nagu depressioon ja ärevus, mõjutavad inimese enesekuvandit ka pärast kaalulangust. Uuringud näitavad, et inimesed, kellel on kõrgenenud kehamassiindeksi geneetiline risk, kogevad sageli suuremat rahulolematust oma kehaga ka pärast kaalulangust. Lisaks võivad need, kellel on lapsepõlvest pärit traumad, näiteks väärkohtlemine, tunda kehakuvandi häireid ja tagasiminekut vanadesse käitumismustritesse ka pärast kaalu langetamist (Yan et al., 2024).
Terapeutiline toetus ja realistlikud ootused
Kaalulangus ei pruugi automaatselt tuua kaasa õnne ja rahulolu, eriti kui puudub eneseväärtustamine ja enesega seotud sisemine töö. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT) on tõhus viis kehakuvandi probleemide lahendamiseks, aidates inimestel ümber kujundada ebarealistlikke ootusi ja negatiivseid mõtteid. Selle meetodiga püütakse suunata tähelepanu kehamassilt ja kaalunumbrilt tervislikele eluviisidele ja positiivse kehakuvandi arendamisele.
Üldiselt peaksid tervishoiutöötajad vältima suure kehakaalu ja priske keha häbimärgistamist ning julgustama patsiente keskenduma tervisele, mitte ainult kaalulangusele. Nõustamine võib aidata patsiendil saavutada terviklikumat enesearmastust ja tervislikku suhtumist oma kehasse.