Artikkel ilmus Õhtulehes 03.01.2024
„Praegu on õige aeg otsida välja kõik soojad riided, villased sokid ja kindad ning mäesuusariided,” soovitab perearst Eero Merilind kaitsta end krõbeda külma eest. Noored ei tohiks häbeneda kanda mütsi ja sooje aluspükse ning spordimehed peaks hoolikalt kaitsma ka kubet.
Temperatuurinäidu asemel soovitab Merilind vaadata hoolikalt pigem tuulekülma. „Tuulega võib tuntav temperatuur olla hulga madalam: kraadiklaas näitab küll miinus 17-18 kraadi, aga tegelikult tundub see nagu 25.” Praegu just sellised ilmad ongi.
Mis juhtub kehas pakasega? Merilinnu sõnul kõik veresooned ahenevad, eriti perifeersed ehk sõrmed, varbad ning väljaulatuvad keha- ja näoosad hakkavad külmetama. „Suureneb energiatarve, mis tähendab, et me peame kehatüve hoidma võimalikult soojana. Kindlasti tuleb riietusele lisada 1-2 kihti. Midagi pole teha – talvel oleme kõik natuke ümaramad,” ütleb arst. Et oma keha n-ö kütta, on vaja süüa kaloririkkamaid toite ja juua sooja jooki. Eks eestlased ongi talvel söönud pigem energiarikkamaid roogi: sealiha, kapsast ja kartulit.
Kaitse kopsusid!
„Külma õhuga tõmbuvad ka hingamisteed kokku, mis võib eriti keeruline olla hingamisteede haigustega inimestele,” selgitab Merilind. On inimesi, kellel külm vallandab astma ja nad ei saa enam korralikult hingata.
Hingamisteed kipuvad nõrgemad olema ka eakatel. Kui hingamisteedes on ka veel mingi viirus kallal, siis tekivad kergesti õhupuudus ja hingeldus, mis koormab ka südant – tekib väsimus, külmaga inimene muutub apaatseks ja halvemal juhul võib teadvuse kaotada.
Merilind soovitab kindlasti kaitsta hingamisteid, näiteks tõmmata näo ette sall või torusall, et mitte tõmmata kopsu jäist, vaid natuke soojemat õhku. „Kes on tegelenud mäesuusatamisega, siis neil on selleks olemas ekstra näomaskid, aga tavainimese jaoks piisab ka puffist või sallist.”
Pakane mõjutab ka südamehaigeid. „Eks ta mõjutab samuti nii, et veresooned ahenevad. Kui sõrmed ja varbad jahtuvad maha, siis jõuab külm veri südamesse ja tõmbab seal omakorda veresooni kokku. Kellel on südames juba mingid ahenemised ees, siis nendele võib see lõppeda infarkti või isegi surmaga.” Piltlikult öeldes on see sama, kui terviseprobleemidega inimene on kuumas saunas ja hüppab järsku külma vette – veresooned tõmbuvad kokku.
Kui inimesel on juba külmatunne, ta väriseb ja hakkab halb, siis ta ei tohiks seda ignoreerida, vaid tuleb kindlasti otsida mõni soe koht.
„Pakaselise ilmaga välja minnes peaks inimene enne läbi mõtlema, kui pikk tee on edasi-tagasi käia ja kas vahepeal saab kuskil sooja, näiteks poes.”
Eakatel pole vaja rahmeldada
Eakas peaks aga kindlasti arvestama, mis on talle jõukohane. „Sageli eakas mõtleb, et mis see siis on, jooksen korra üle hoovi, toon puid ja hakkan ahju kütma. Aga võib olla libe ja ta võib kukkuda, luud ära murda ja jäädagi lumehange.” Merilinnu sõnul ei tohi unustada, et praegu on koroona ja teiste viirushaiguste leviku aeg. Liiga õhukeste riietega võib keha külma saada ja luua hea pinnase haigestumiseks.
„Eakad tahavad ju hirmsasti askeldada ja rahmeldada,” tõdeb Merilind. Aga nende keha ei taha alati järgi tulla. „Võib-olla oodata paar päevakest, kuni temperatuur tõuseb. Las see lumekihike olla hoovis. Ei pea hoovi alati puhtaks kraapima.”
Soojad aluspüksid jalga!
Noored aga peaks mütsi pähe panema. „Kindlasti!” toonitab Merilind. „Ja topeltkindad. Tüdrukutel peaks seljas olema pikad parkad ja mis siin salata – ka soojad aluspüksid, et põis ei saaks külma ega tekiks põiepõletikku. Kindlasti tuleb üle vaadata jalanõud – enam ei saa tennistega ringi käia, vaid tuleb panna korralikud saapad jalga.” Kui olid sulailmad, jõudis ka arstikeskusse läbimärgade tennistega noori, pikad teksased vett tilkumas. See aga soodustab haigeks jäämist.
„Pea on väga temperatuuritundlik, selle kaudu on suur soojakadu. Pead tuleb kaitsta. Hea on villane müts, mille peale võiks tõmmata ka kapuutsi. Kui on väga tugev tuul, siis ainult villase mütsiga jahtub pea ikkagi ära.”
Väikestel lastel aga tuleb jälgida põski ja lõuaotsa, et need ei muudaks värvi. Need lähevad külmaga algul punaseks ja siis valgeks. „Kui need on läinud juba valgeks, siis see näitab, et verevarustus on häiritud.”
Vahel aga lähevad tervisesportlased suusarajale liiga õhukese riietusega. „Nad mõtlevad, et ah, mis see ikka on, ma ju rahmeldan, ning panevad liiga õhukesed kindad. Läheb kümnekilomeetrisele rajale, aga juba viiendal kilomeetril hakkab külm ja sõrmed külmuvad ära.”
See pole naljaasi: kui närvid on tõsiselt kahjustada saanud, võivad tekkida tundlikkuse häired ja valud. Taastumine võib võtta aega isegi paar-kolm kuud.
Kui näpud või varbad on saanud juba nii külma, et on muutunud tundetuks, tuleb need üles soojendada tasapisi. „Siis tuleb neid hakata vaikselt-vaikselt soojendama,” soovitab Merilind. „Näiteks panna need kõigepealt jahedasse vette ja siis soojemasse vette. Kindlasti ei tohi läbikülmunud varbaid või sõrmi panna kohe kuuma vee alla.”
Merilind teab ka omast käest, mida tähendab, kui sõrmed on ära külmunud suusatamisel. „Eks inimene ju õpib enda vigadest,” tõdeb perearst. Ja see ei juhtunud pikal suusamaratonil. „Mõtlesin sõita Nõmmel kümme kilomeetrit ja kuskil viiendal kilomeetril ei tundnud enam sõrmi, sest kindad oli liiga õhukesed.” Ilm oli samasugune nagu praegu: miinuskraade oli 17-18, kuid tuulekülma 25-26 kraadi.
Ka peenis vajab kaitset
Nii nagu sõrmed ja varbad, võib ära külmuda ka peenis. Kuidas saab selline asi juhtuda? Vahel ei paku suusariided sellist kaitset, mida lubatakse. „Kirjas võib olla, et spordidress sobib miinus 15 kraadile, aga tegelikult kannatab vaid miinus kümmet. Kõige ohtlikum on sportlasele, kui ta higistab, riided saavad niiskeks ja hakkavad jäätuma ja peenis võib ära külmuda.”
Merilind meenutab, et vanasti soovitati sportlastel panna ajaleht püksi, aga nüüd on paremaid valikuid. „Selga tuleb panna soe aluspesu, on olemas ka termoaluspesu. Nii nagu tüdrukud ja naised peaks kandma sooja aluspesu, peaks ka sportlased panema selles piirkonda ühe termokihti juurde.”
Peenise külmumise üle kiputakse nalja viskama, kuid Merilinnu sõnul pole see pole kindlasti mingi naljakoht. „Kui peenis on ära külmunud, siis võivad sellel olla väga tõsised tagajärjed. Halvemal juhul võivad seal tekkida verevarustushäired ja hiljem erektsioonihäired.”