Andsin Raadio 4-le intervjuu Eesti alkoholipoliitika teemal. Toon siin ära eestikeelse kokkuvõtte raadioloost. Toon tõlke uudisloost siinkohal ka ära.
Endine terviseminister Jevgeni Ossinovski kritiseeris (ERR, 29.11) valitsuse plaane alkoholipoliitika vallas. Ta usub, et valitsus ei tõsta alkoholiaktsiise, hoolimata sellest, et naaberriik Läti on sellise sammu juba astunud.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on alates 2019. aastast märgatavalt suurenenud nende Eesti elanike osakaal, kes tarvitavad alkoholi mõõdukalt või rohkelt. Eksperdid toovad kurva trendi põhjuseks asjaolu, et alkoholiaktsiis on alates 2019. aastast järsult langenud. Alkohol läks odavamaks ja muutus seega ka kättesaadavamaks. Oma osa oli ka stressil: pandeemia ajal oli üksteisega suhtlemise ja sportimise võimalus tugevalt piiratud, seejärel algas Ukrainas sõda ja tekkis energiakriis. Inimesed tarbivad alkoholi, et stressiga toime tulla, arvates, et see on kõige lihtsam viis.
Alkohol on liiga kättesaadav
Parlamendi sotsiaalkomisjoni liige, perearst Eero Marilind leiab, et Eestis on alkoholimüügil üsna karmid piirangud. Vanusepiirang, aktsiisid, alkohol pole ostjate vaateväljas ja seda müüakse ainult kindlatel kellaaegadel. Siiski jääb alkohol liiga kättesaadavaks.
“Viimases Tervise Arengu Instituudi raportis märgiti, et Eesti elanikel on võimalik alkohol kätte saada kümne minutiga. Skandinaavia riikides, näiteks Norras, on riiklik monopol, mis aitab vähendada alkoholitarbimist. Meil on liberaalne alkoholipoliitika, kas seda on vaja muuta või mitte – see on arutelu teema,” ütles Merilind.
Lapsed proovivad alkoholi esimest korda 12-aastaselt
Samas on alkoholi liigtarvitamise probleemi raske lahendada lihtsalt aktsiiside tõstmisega, meenutage vaid, milliste tagajärgedeni see 2016. aastal viis, kui eestimaalased hakkasid massiliselt Lätti alkoholi ostma sõitma. Teisalt plaanib meie lõunanaaber siiski järk-järgult kolme aasta jooksul alkoholi- ja tubakatoodete aktsiise tõsta. Merilinnu sõnul võiksid Balti riigid alkoholipoliitika vallas teha koostööd, koordineerida samme, vahetada infot.
Probleemi tuleb süvitsi vaadata, lähtudes sellest, miks inimesed üldse alkoholi joovad.
“Probleemi tuleb süvitsi vaadata, lähtudes sellest, miks inimesed üldse alkoholi joovad. Meil tarbitakse inimese kohta 11,2 liitrit puhast alkoholi. See on väga kõrge näitaja. Mis puudutab noori, siis arutasin seda teemat kolleegidega Lastehaiglast. Nende sõnul proovivad lapsed esimest korda alkoholi 12-ne (!) aastaselt. 14. eluaastaks satuvad nad juba alkoholimürgistusega haiglaravile,” lisas arst.
Euroopa alkoholikahjude vähendamise tegevuskava raames otsustati aastaks 2025 (baasaasta 2010) vähendada alkoholi tarbimist 10%. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks alkoholitarbimine olla Eestis 2025. aastal suurem kui 10,28 liitrit.
Uudislugu saad kuulata vene keeles Raadio 4-st.