Täna arutasime Riigikogu sotsiaalkomisjonis tervishoiu rahastamist ja kuulasime ära Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüsi tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta.
Analüüs rõhutab, et lähiaastatel on vältimatu suunata lisaraha tervishoidu riigieelarvest. Tervisekassa eelarve prognoosib aastaks 2025 puudujääki 167,3 miljonit eurot ja ilma täiendava rahastuseta suureneb puudujääk aasta-aastalt kiiresti.
Tervisekassa eelarve prognoosib aastaks 2025 puudujääki 167,3 miljonit eurot ja ilma täiendava rahastuseta suureneb puudujääk aasta-aastalt kiiresti.
Analüüsi kohaselt aitaks riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine vältida tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemist ja ebavõrdsuse süvenemist. Eraravikindlustuse laiendamine puudujäägi katmise asemel suurendaks aga ebavõrdsust ja ebaefektiivsust Eesti tervisesüsteemis.
Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks soovitab analüüs suurendada riigieelarvest tervishoiu rahastamist vähemalt 1,3% võrra SKP-st aastaks 2040 ning täita rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärkideks vähemalt 2% võrra SKP-st. Analüüsi autorid esitavad ka simulatsioone erinevate rahastamise stsenaariumite kohta, millest üks võimalus on suurendada riigieelarvelisi eraldisi pensionäride ja laste tervishoiu katmiseks.
Magusate jookide maksustamine on päevakorras
Lisaks pakutakse välja võimalusi nagu ravikindlustusmaksu kehtestamine ja magustatud jookide maksu taasarutamine, et leida täiendavaid tuluallikaid tervishoiu rahastamiseks. Autorite sõnul on magustatud jookide maksul positiivne mõju inimeste tervisekäitumisele ning see on maailmas juba 85 riigis edukalt rakendatud.
Terviseminister Riina Sikkut (pildil) kinnitas, et analüüs näitab vajadust lisaraha järele, et vastata inimeste ootustele tervishoiuteenuste osas. Ta rõhutas, et tervisemure korral peaks kvaliteetne abi olema kõigile kättesaadav sõltumata elukohast või sissetulekust. Minister esitab ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks valitsuskabinetile novembris 2023.
Teiste riikide kogemus näitab, et erakindlustus ei täida ootusi süsteemi efektiivsuse suurendamisel ja avaliku raha kokkuhoiuks, vaid pigem suurendab ebavõrdsust ja riigieelarvele avaldatavat survet.
Analüüs käsitleb ka erakindlustuse ja tervisekontode kasutamist tervishoiu rahastamisel, kuid rahvusvahelised uuringud ja senised analüüsid ei toeta neid võimalusi. Teiste riikide kogemus näitab, et erakindlustus ei täida ootusi süsteemi efektiivsuse suurendamisel ja avaliku raha kokkuhoiuks, vaid pigem suurendab ebavõrdsust ja riigieelarvele avaldatavat survet.
Lisaks plaanib Tervisekassa oktoobriks 2023 läbi viia täiendava analüüsi Eesti tervishoiusüsteemi efektiivsuse kohta, et tagada lisaraha kasutamine teenuste kättesaadavuse paranemiseks pikemas perspektiivis.
Jätkame tööga, arvutused on tehtud ning nüüd tuleb teha valikud.