Nn haiguslehtede hüvitamise kord taastub 1. juulist, ehk siis taastub koroonaeelne haigushüvitiste maksmise kord. Mis tähendab, haigushüvitist hakatakse maksma taas alates neljandast päevast, mitte teisest. Kui keegi ehk ei mäleta, siis tehti muudatus seoses koroonakriisi aegse haigestumiste lainega.
Pean õigeks, et taastatakse pandeemiaeelne aeg. Riik toetas inimesi kriisi ajal, kui haigestunuid oli palju ning kõigi (tervise) huvides oli, et inimesed ei käiks haigena tööl ning nende sissetulekud ei väheneks seetõttu drastiliselt. Tuletan ka meelde, et paljud ettevõtted olid suletud, olid liikumispiirangud jne. Nüüd käib elu taas normaalses rütmis.
Märgin juurde, et ka WHO on ametlikult teatanud, et koroonapandeemia on lõppenud. Pole mingit põhjust jätkata pandeemia-aegse haigushüvitiste korraldusega.
39 miljonit ainuüksi aasta esimeste kuudel
Summad, mis kuluvad haigushüvitistele on suured. Tervisekassa statistika näitab, et haiguslehtede arv ja tervisekassa hüvitatud summa tõusid pandeemia ajal hüppeliselt. Lisaks, tuleb märkida, on haiguslehtede arv kindlustatu kohta alates 2020.a aasta-aastalt kasvanud.
Töövõimetushüvitisi maksti haiguslehel oldud aja eest tänavu kokku ligi 40 miljonit eurot.
Toon siinkohal välja mõned värsked numbrid tervisekassa statistikast.
Tänavu on välja antud 287 470 haiguslehte 167 083-le inimestele. Töövabastuse päevi oli kokku pea 2,5 miljonit ning haiguslehe keskmine pikkus 10,22 päeva. Ja töövõimetushüvitisi maksti haiguslehel oldud aja eest kokku 39 108 641,44 eurot (Tervisekassa, 11.05.2023).
Siia tulevad juurde veel ka hoolduslehed jms. Ning aasta pole veel poole pealgi!
Ja veel. Praegu veel kehtiv esimeste haiguspäevade hüvitamine nõuab tervisekassalt ligi 15 miljonit eurot lisaraha. Aasta peale teeks kokku umbes 30 miljonit lisaeurot. Arstina leian, et selle raha eest saaks meie inimestele pakkuda arstiabi, parandada ravimite kättesaadavust ja vähendada ka ravijärjekordasid. Mis kokku liidetuna aitab meie inimestel, kes haigestuvad, kiiremini terveks saada ning tervena ka püsida.
Kui nüüd vaadata tulevikku. Olukorras, kus inimeste ravi üha kallineb ning on tekkinud võimalused ka varem ravimatute haiguste raviks, tuleb ka ravikindlustuse eelarves leida nn kokkuhoiukoht. Ja ma olen ammu seisukohal, et töövõimetushüvitised tuleks tervisekassa kuludest välja võtta ning viia töötukassa alla. See oleks ka loogiline, et töövõimetuse hüvitised oleksid töötukassa vastutusalas. Haigena kodus olemine ongi ju (ajutine) töövõimetus.
Samuti, poliitikaanalüüs „Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid“ pakub välja, ühe võimalusena, töövõimetushüvitiste väljaviimist tervisekassa eelarvest.
Minu mõte on, et esimeste haiguspäevade kompenseerimine võiks olla erakindlustuse või tööandja vastutuse ja lisakindlustuse teema. Kui tööandja tagaks ka parema töökeskkonna ja hoolitseks ka ise oma töötajate tervise eest, siis väheneks ka haigestumiste arv.