Jäin tänasel sõbrapäeval mõtlema sõprussuhetele ja seda just tervise poole pealt. Mis kasu me sõprusest saame?
Me teame küll, et sõprus on meile hea. Aga kas teadlased kinnitavad seda üleüldist arvamust? Nii uurisingi pisut, mida teadlased asjast arvavad. Ning minu rõõmuks on teadlased leidnud seoseid heade suhete ja parema tervise vahel. Teen väikese kokkuvõtte USA meditsiiniveebist Medical News Today (MNT).
Üksindus on halb
Üksindusel on negatiivne mõju meie heaolule. Foto: Pixabay
Suuremal osal inimestest on sõprussuhetel elus oluline osa, kirjutab Medical News Today. Ning paljud uuringud on näidanud, et üksindusel on negatiivne mõju meie heaolule. Sõprusel on positiivne mõju meie vaimsele tervisele, kuid kas sellel võib olla ka füüsilist kasu?
MNT viitab ühele uuringule, milles jälgiti kolmekümnendates mehi. Selgus, et paljude sõpradega lapsepõlve meestel oli madalam vererõhk ja nad olid ka tervislikumas kaalus kui need, kes olid lapsena vähem seltskondlikud.
Teine uuring näitas, et vanemate inimest sõprussuhted mõjutavad nende kognitiivseid võimeid. See 2017. aasta uurimus „SuperAgers” vaatles 80-ndates eluaastates inimesi, kel oli parem mälu kui eeldati. Teadlased avastasid, et hea mäluga vanuritel oli palju rohkem häid sotsiaalseid suhteid kui teistel.
Vanemate inimest sõprussuhted mõjutavad nende kognitiivseid võimeid
Uuring “Üksindust ei põhjusta mitte üksi olemine, vaid olemine ilma kindla vajaliku suhte või suheteta” aga näitas, et üksindus võib põhjustada depressiooni, isiksusehäireid, alkoholismi ja unehäireid. Lisaks võib üksindus mõjutada ka füüsiliste terviseprobleemide teket.
Milline on hea sõprus?
Ühe uuringu kohaselt iseloomustavad kvaliteetseid sõprussuhteid vastastikune tugi ja lähedus. Tõhusad sõprussuhted leevendavad üksindustunnet ja aitavad kaasa nii eluga rahulolule kui ka enesehinnangule. Hea enesehinnang on aga nii nii füüsilise kui ka vaimse tervise kaitsefaktor.
Mõju füüsilisele tervisele
Uuringud on näidanud, et sotsiaalsete sidemete väike hulk või madal kvaliteet on seotud paljude haigusseisunditega: südame-veresoonkonna haiguste, kõrge vererõhu, vähi ja nõrgenenud immuunfunktsiooniga.
148 uuringu metaanalüüs, milles vaadeldi kokku 308 849 inimese andmeid, näitas, et tugevamate sotsiaalsete suhetega osalejatel oli keskmiselt 7,5 aasta jooksul 50% suurem ellujäämisvõimalus kui neil, kellel ei olnud. Nii et head sõprussuhted aitavad meil ka ellu jääda.
Sõprus vallandab häid hormoone
Sõprussuhted vallandavad ajus heaolutunnet tekitavaid hormoone. Foto: Pixabay
Võtmetegur on oksütotsiin. See on hormoon ja neurotransmitter, mida toodetakse hüpotalamuses. See on seotud sünnitamise ja imetamisega, kuid ka empaatia, suuremeelsuse ja usaldusega – mis ongi sõpruse võtmetegurid.
Kuid miks on oksütotsiinil füüsiline mõju meie tervisele? Tõenäoliselt on see tingitud selle mõjust kortisoolile – stressihormoonile. Ühes uuringus osalejatel, kes said oksütotsiini intranasaalselt, oli avaliku esinemise stressi tõttu madalam kortisooli tase kui neil, kes said platseebot.
Aga kas kallistamine on tervisele hea?
Jah, on kiire vastus. Ka kallistamise kohta on tehtud uuringuid.
USA Clevelandi kliiniku psühholoogi Joe Rocki põhjustavad kallistused stressihormooni kortisooli vabanemise vähenemist. Ta viitab ka uuringutele, mille järgi vähendavad kallistused stressirohketes olukordades vererõhku ja pulsi kiirust.
Lisaks näitavad mitmed uuringud, et kallistamine võib meie immuunsüsteemi tugevdada.
Seega – sõbrapäev on üks tervislik päev! Julgen arstina soovitada – kallistage oma sõpru ja hoidke neid ning ennast!