Valimiskampaania on huvitav aeg. Erakonnad on tänavatel ja suhtlevad inimestega. Kes küpsetab pannkooki, kes jagab pastakaid. Reformierakonnal on jagamiseks poekotte, komme, helkureid ja … kondoome 🙂.
Helkuritega on lihtne “pange endale külge, siis olete pimedas ka nähtav”, aga kas sama saab öelda ka kondoomide kohta?
Vaatasin Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringut ” Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine 2021″. Põnev statistika:
- Noorte keskmine seksuaaleluga alustamise vanus on 15 a;
- 2/3 noortest ei tea, kuidas levivad seksuaalsel teel levivad haigused, kaasa arvatud HIV;
- 76% noortest on püsipartner;
- 28% on juhuvahekorrad: neist 51% ei kasutanud kondoomi ja 17% ei osanud kondoomi õigesti kasutada;
- Koolis antavat seksuaalharidust hindas heaks või väga heaks iga teine ning halvaks või väga halvaks iga kümnes;
Arstina saan öelda, et turvaline seksuaalkäitumine, teema käsitlemine valehäbita ning seksuaalhariduse taseme tõstmine on hädavajalik. Kahjuks ei koolitata Eestis seksuolooge, kuid seda on vaja muuta. Isehakanud ravitsejate “tugisüsteemi” asemele tuleb luua turvaline ja kontrollitud haridusega spetsialistide võrgustik. Seksuaalelu teemad, probleemid, sugulisel teel levivate haiguste diagnostika ja ravi, noorte ja eakate nõustamine – vajavad arendamist ning panustamist!
Turvaline seksuaalkäitumine, teema käsitlemine valehäbita ning seksuaalhariduse taseme tõstmine on hädavajalik.
Seega, kui keegi tänaval teile kondoomi pakub, siis ärge heituge ja mõelge parem, kas Eestis on kõik korras seksuaalhariduse, nõustamise ja turvalise (haiguste vaba) keskkonnaga.
TAI uuringut ennast saad täismahus lugeda SIIT.